Susanna Fongaro

1. Millega sa enne siia tulekut Itaalias tegelesid?

 

Ma lõpetasin „Kultuuriturismi korraldamise“ eriala 13. detsembril 2017 Paduas, mulle väga meeldib kunst, eriti kaasaegne kunst. Õpingute ajal töötasin ma nädalavahetuseti pubis.

 

2. Miks sa otsustasid vabatahtlikuks hakata?

 

Ma otsustasin osaleda Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis, pärast seda kui sellest rääkis mu kooli inglise keele õpetaja. Talle meeldivad sellised projektid väga ja ta veenis mind seda proovima. Ma arvan, et selles projektis osalemine on mulle hea võimalus elada teises riigis ja selle käigus areneda isiklikult kui ka parandada keelteoskust.

 

3. Miks sa valisid just Eesti ja täpsemalt Saku?

 

Mind paeluvad põhjala riigid. Ma tahtsin siin mingi aja elada, sest ma arvan, et Eesti kultuur (nagu ka teiste põhjala riikide kultuurid), on minu omast täiesti erinevad. Kliima on täiesti teistsugune, inimeste haridus ja kombed pole sellised, millega ma harjunud olen. Niisiis, ma otsustasin kandideerida Põhja-Euroopa riikidesse ja ma sain positiivse vastuse mitmetelt Eesti noortekeskustelt ja samuti ühest projektist Soomes.

 

Ma otsustasin Saku kasuks, sest vestlus noortekeskuse juhiga oli väga tore, ta rääkis mulle Sakust, noortekeskusest ja ka siinsetest võimalustest ja tegevustest noortele. See meeldis mulle ja ma loobusin teistest pakkumistest. Ka sobis selle projekti kestvus mulle kõige paremini, sest kui ma lähen septembris tagasi Itaaliasse, siis ma jätkan kohe ülikoolis, et end veel kaks aastat täiendada.

 

4. Millised on sinu ootused selle aasta suhtes? Mida sa tahaksid saavutada?

 

Ma loodan õppida midagi, millest oleks mul tulevikus kasu tööalaselt, kuid koge enam tahan ma arendada oma isiklikke omadusi nagu iseseisvus, erinevate olukordadega kohanemise oskus ja keeleoskus. Ma tahan õppida inglise keeles soravalt suhtlema ning miks mitte ka eesti keeles rääkima. Ma olen väga õnnelik, et saan õppida eesti keele kursustel, sest ma arvan, et see on hea võimalus avada oma meeled täiesti teistsugusele keelele ja kultuurile.

 

5. Kas sa oled esimest korda Eestis? Mida sa tahaksid selle aasta jooksul kindlasti külastada?

 

Jah, ma olen esimest korda Eestis ja ma armastan Tallinna. Samuti meeldib mulle väga elada loodusega kontaktis, kuna ma elan Männikul ja mu maja on metsast ümbritsetud. Ma saan elada tervislikult, kuid samal ajal olla lähedal linna südamele. Ma loodan, et kevad tuleb varsti, sest ma tahan siinset imelist maastikku nautida jalgrattaga sõites ja jalutades.

Ma olen külastanud Helsingit, kuid ma tahaks minna ka Lapimaale, Stockholmi ja Peterburgi. Ma armastan reisimist ja ma tahan seda teha nii palju kui võimalik selle aasta jooksul. Ma tahan näha võimalikult paljut Põhja-Euroopat, sest tõenäoliselt ei satu ma siia piirkonda enam kunagi.

 

6. Kuidas sa noortega läbi saad? Kas sul on probleeme nendega suhtlemisel?

 

Ma tunnen ennast noortekeskuses hästi, ma näen, et poisid ja tüdrukud püüavad olla minuga väga sõbralikud, isegi kui nad ei saa kõigest aru, mida ma ütlen. Ma püüan nendega suhelda, kuigi see pole alati lihtne, sest ainult mõned neist räägivad inglise keelt ja ma alles alustasin eesti keele kursustel. Kuid naljakal kombel enamuse ajast me ei vaja suhtlemiseks sõnu, me lihtsalt mängime koos piljardit või lauatennist. Samuti mu kolleegid on väga lahked ja toredad ja tõlgivad, mida noored tahavad mulle öelda.

 

7. Millised on su muljed seni siin veedetud ajast?

 

Ausaltöeldes olen ma väga rahul oma valikuga siia, Sakku tulla. Mulle meeldib see, mida ma teen noortekeskuses, mu pere, mu kolleegid. Kõik suhtuvad minusse väga hoolivalt, samuti on mu mentor suurepärane: ta aitab mind alati kui vaja ja ta püüab muuta mu siinveedetud aja nii lihtsaks kui võimalik. Ma armastan seda kohta ja ma olen õppinud tundma paljusi vabatahtlikke ja inimesi, nii et ma naudin ka oma vaba aega. Sellel kogemusel on olnud parim algus ja ma usun, et see saab olema ka edaspidi imeline ning ma jään seda kogu eluks meenutama.